Välknäitus: Nähtavad või nähtamatud

Välknäitusele on kaasatud naiskunstnikud, kes ühel või teisel moel tegelevad oma loomingus inimeseks olemise või inimtegevuse märkamisega. See, mis tundub tühine või pealtnäha ebaoluline, on tegelikult see, mis loob meie olemasolu, meie maailma, meie kodu, meie mälestused. Olgu selleks näiteks naised meie ümber.

Nähtamatuks olemine ei ole pelgalt üks lapsepõlvest alates ihaldatud supervõime, vaid miljardite naiste igapäevaelu. Aga peab ka nentima, et teatud hetkedel, keskkondades või vanuses asendub see vastupidiselt üleliigse ja ebavajaliku tähelepanuga. Naised oleks justkui sellises lõputus limbo seisundis, üritades välja mõelda, kuidas leida tasakaal nende kõigi (sadade) rollide vahel, mida naised endas kannavad või mida neilt oodatakse.

Ka kunstis on naistel olnud oma roll, mida täita. Naisaktist sai moodsa kunsti tähistaja ja võime vabalt väita, et see on ka tänasel päeval üks peamine tõmbenumber, mitte ainult kunstis. Siin väljapanekul keskendume samuti naistele, kuid täpsemalt nende portreteeritutele. Näituse teoseid saab oma iseloomu ja motiivide poolest liigitada kahte lehte, näidates, tutvustades ja tunnustades nähtamatuid, aga siinkohal nähtavale toodud aspekte naiste igapäevasest elust, tööst, rollidest ja kuvandist.

Väljapanek sobitub praegusesse ajahetke, olles täpselt naistepäeva ja emadepäeva vaheline peatuspunkt, et tuua tähelepanu meid ümbritsevatele ja meie kombeid kujundavatele inimestele – emad, õed, tütred, tädid, sõbrannad, vanaemad, vaaremad.